Kuulmiskahjustus

Kuulmiskahjustus viitab kuulmise osalisele või täielikule kaotusele. Seda võib esineda ühes või mõlemas kõrvas ja see võib olla püsiv või ajutine. Kuulmiskahjustus liigitatakse tavaliselt vastavalt selle raskusastmele, alates kergest kuni sügava kuulmislanguseni.

Peamised kuulmiskahjustuse tüübid on konduktiivne, sensoorne ja segane kuulmislangus. Konduktiivne kuulmislangus tekib siis, kui heli ei saa tõhusalt edasi kanduda kõrva välis- ja keskkõrva kaudu sisekõrva. Seda võivad põhjustada sellised seisundid nagu kõrvavaigu kogunemine, keskkõrvapõletik või kuulmekile perforatsioon. Sensoorne kuulmislangus, tuntud ka kui kokleaarne või närviline kuulmislangus, on tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi või ajus asuvate kuulmisradade kahjustusest. Selle põhjuseks võivad olla vananemine, mürakahjustus, geneetika, teatud ravimid või haigused. Segatüüpi kuulmislangus on konduktiivse ja sensoorse kuulmislanguse kombinatsioon.

Kuulmiskahjustuse sümptomiteks on keerukus helide kuulmisel, eriti mürarikkas keskkonnas, sagedane palumine teistel korrata, kõrgemate helide raske kuulmine, helitugevuse suurendamine televiisoril või raadios ning üldine kuulmise häire.

Kuulmiskahjustuse põhjused on mitmesugused. Üldlevinud on vanusega seotud kuulmise halvenemine (presbükoosia) ja pikaajaline kokkupuude valju müraga, nagu näiteks kontsertidel, ehitustöödel või isiklike meelelahutusseadmete valju kuulamisega. Muud põhjused hõlmavad geneetilisi tegureid, teatud infektsioone (nagu leetrid või mumpsi), kõrva trauma, teatud ravimite kasutamist, mis on ototoksilised, ning meditsiinilisi seisundeid, nagu Ménière'i tõbi või ajuverejooks.

Kuulmiskahjustuse diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid teste, sealhulgas audiomeetriat, mis mõõdab kuulmisvõimet erinevatel sagedustel. Kuulmiskahjustuse ravi sõltub selle põhjusest ja raskusastmest. See võib hõlmata kõrvavaigu eemaldamist, infektsioonide ravimist, kuulmisaparaate, kokleaarimplantaate või muud tüüpi meditsiinilist sekkumist. Tugeva kuulmiskahjustusega inimeste jaoks on oluline ka kuulmisrehabilitatsioon ja alternatiivsete kommunikatsioonimeetodite õppimine. Kuulmiskahjustuse ennetamine hõlmab peamiselt müra eest kaitsmist, nagu kõrvatroppide kasutamine valju keskkonnas.