korduvkuritegevust

Korduvkuritegevus tähendab nähtust, kus isik sooritab uue kuriteo pärast varasema karistuse lõppu või tingimisi vabastamist. See kontseptsioon on keskne kriminoloogia ja õigussüsteemide töös, kuna korduvkuritegevus mõjutab ohvrite turvalisust, ressursside kasutamist ja rehabilitatsiooni tulemuslikkust.

Mõõtmine ja näitajad erinevad riigiti, kuid põhimõte on sama: protsent varasemate karistustega isikutest, kes sooritasid uue kuriteo kindlal ajalise vahemikul. Andmete kvaliteet ja jälgimisperioodid mõjutavad tulemusi.

Riskitegurid hõlmavad nii isikuomadusi kui ka sotsiaalseid tingimusi. Nooruslik vanus, piiratud haridus, töötus, sõltuvused ning vaimse tervise probleemid suurendavad kordumise tõenäosust. Vastupidist mõju omavad tugev sotsiaalne võrgustik, tööturule ligipääs, kvaliteetne rehabilitatsioon ja ohvri töösuhted.

Ennetuspoliitika keskendub rehabilitatsioonile ja sotsiaalse reintegratsiooni suunale: varajane sekkumine, sõltuvuste leevendamine, koolitus- ja töövõimaluste loomine ning järelevalve ja toetusprogrammid pärast vabanemist. Riigid ühendavad õigussüsteemi ja sotsiaalteenuseid, et vähendada korduvkuritegevuse tekkepõhjuseid ja parandada ohvrite turvalisust.

Eestis käsitletakse korduvkuritegevust osana üldisest rehabilitatsiooni ja ohvrite kaitse strateegiast, rõhutades andmete kogumist ja programmide mõju hindamist.