korduvkuritegevuse

Korduvkuritegevuse mõiste tähistab seda, et isik, kelle kohta on tehtud karistus, sooritab pärast vabastamist uue kuriteo või naaseb vangistusse. See on oluline näitaja õigussüsteemi tõhususe, sotsiaalse taastumise ja ohutuse hindamisel ning hõlmab nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi uuringuid.

Mõõtmine: Kõige sagedamini kasutatakse korduvkuritegevuse määra, mis näitab, kui suur osa karistus saanud isikutest on teatud ajavahemikul toime pannud uue kuriteo või olnud sunnitud uuesti vanglasse. Ajavahemik on sageli 12, 24 või 36 kuud pärast vabastamist. Erinevad allikad võivad hinnata reconvictions, reimprisonmenti või tagasipöördumist süsteemi.

Riskifaktorid: Korduvkuritegevuse tekke riskid hõlmavad varasemat kuritegevust, noorust, sõltuvustainete tarvitamist, vaimse tervise probleeme, ebastabiilset eluaset ja töötusetust ning nõrku sotsiaalseid sidemeid.

Võimalikud sekkumised: Uuringute kohaselt võib korduvkuritegevuse riski vähendada rehabilitatsiooniprogrammide tõhus rakendamine, tööhõive ja eluasemetoetuste pakkumine, sõltuvuse ja vaimse tervise ravi ning varajane sekkumine. Risk- ja vajaduspõhine lähenemine ning järelevalve- ja kogukonna teenused võivad parandada ohutust ja sotsiaalset integratsiooni.

Väljakutsed ja kriitika: Mõõtmise erinevad määratlused ning andmekogude piirangud teevad korduvkuritegevuse trendide tõlgendamise keeruliseks. Oluline on arvestada definitsioonide erinevusi, andmete kvaliteeti ning eetilisi ja privaatsustingimusi seoses andmete kogumise ja jagamisega.