kriminoloogia

Kriminoloogia on õigus- ja sotsioloogiaalane teadusharu, mis uurib kuritegevuse põhjuseid, sagedust, mustreid ja tagajärgi ning ühiskonna vastuseid kuritegevusele. Uurimiskohaks on nii kuritegevuse tekkimise tingimused kui ka sotsiaalsed, majanduslikud ja psühholoogilised tegurid ning politsei, õigussüsteemi ja kogukonna ennetus- ja reageerimismehhanismide toimimine.

Kriminoloogias on keskseid teooriaid ja valdkondi muljeid eri koolkondadest, nagu ratsionaalne valik, strain-teooria, sotsiaalne õppimine, märgistusteooria ja rutiinse tegevuse teooria. Uurimisvaldkonnad hõlmavad kuritegevuse mustrite ja trendide analüüsi, riskitekijate ja kaitsvate tegurite vahelist koostoimet, viktimoloogia, kriminalistika ehk kuritegevuse tõendite ja kuritegude uurimise erialad ning õiguspoliitika mõju ennetusele ja korrale.

Metoodika hõlmab nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid: suurandmete analüüsi politsei- ja kohtusüsteemi andmetest, küsitlusi, vaatlusi, intervjuusid ning juhtumiuuringuid. Rahvusvahelised võrdlused ja ajaloolised tendentsid annavad konteksti ning aitavad hinnata erinevate poliitikate tõhusust ja sotsiaalset mõju.

Ajalugu: kriminoloogia kujunes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses õigusteaduse ja sotsioloogia ristteel. Varasteks mõtlejateks olid Cesare Beccaria ja Jeremy Bentham ning kaasaegne valdkond on arenenud läbi sotsioloogiliste koolkondade ja empiiriliste uuringute, ühendades teooria ja praktilise ennetustöö.