kloorifluorosüsinikud

Kloorifluorosüsinikud, tuntud ka kui freoonid, on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, kloori ja fluori aatomeid. Need on keemiliselt stabiilsed ja mittetoksilised, mistõttu on neid laialdaselt kasutatud erinevates tööstusharudes alates 20. sajandi keskpaigast. Nende rakendused hõlmasid külmutusagensid, aerosoolide propellendid, puhastusvahendid ja vahutekitajad.

Vaatamata nende praktilisele kasulikkusele selgus, et kloorifluorosüsinikud põhjustavad olulist keskkonnakahju. Peamiselt on need seotud osoonikihi kahjustamisega stratosfääris. Kui freoonid atmosfääri ülemistesse kihtidesse jõuavad, lagunevad nad UV-kiirguse toimel, vabastades kloori ja fluori radikaale. Need radikaalid reageerivad osoonimolekulidega (O3), põhjustades nende lagunemist ja osoonikihi õhenemist. Osoonikihi roll on kaitsta Maad kahjuliku UV-kiirguse eest, mistõttu selle kahjustumine ohustab eluplaneedil.

Osooniauke ja nende tagajärgi uurinud teadlaste tööd viisid rahvusvahelise tegutsemiseni. Montréali protokoll, mis võeti vastu 1987. aastal, on globaalne leping, mille eesmärk on järkjärgult lõpetada kloorifluorosüsinikud ja muud osoonikihti kahjustavad ained. Protokolli on edukalt rakendatud ja paljud riigid on sellega ühinenud. Protokolli tulemusel on osoonikihi taastumine alanud ja eeldatakse, et see taastub oma endisele tasemele 21. sajandi keskel. Kloorifluorosüsinikud on nüüd enamikus rakendustes asendatud keskkonnasõbralikumate alternatiividega.

---