kliimaandmed

Kliimaandmed on kogutud ja talletatud andmed, mis kirjeldavad piirkonna kliimat ja selle muutumist ajas. Need hõlmavad peamisi näitajaid, nagu temperatuur ja sademed, kuid võivad sisaldada ka õhuniiskust, tuulekiirust, päikesekiirgust, õhukõrgust ja merekliima näitajaid. Kliimaandmete kogumiseks eristatakse ajaloolisi andmestikke, kaasaegseid reaalajas andmeid ning reanalüüsid, mida kasutatakse ilmastiku ja kliima trendide mõistmiseks ning normide koostamiseks.

Kogumine ja allikad: Kliimaandmed saadakse maapinnal asuvatelt vaatlusjaamadadelt, hüdroloogilistest mõõtmistest ning satelliidi- ja mereseire andmetest. Lisaks kasutatakse globaalsetes teaduses reanalüüsi andmeid ja mudelipõhiseid prognoose. Standardid ning metatöötlus lasevad andmeid võrrelda ja kombineerida üle maailma, mis tagab ühtse aluse analüüsidele.

Kvaliteet ja töötlus: Enne avaldamist kontrollitakse andmeid kvaliteediprotokollide järgi, tehakse homogeniseerimine ning metadata korrastamine. Töötlemisel võetakse arvesse puudumist, mõõtmisvärke ja püsivaid vigu, et toota usaldusväärseid ajastulisi ja ruumilisi andmekomplekte, sealhulgas kliimanormide (30-aastased) arvutusi.

Formaadid ja tüübid: Kliimaandmed võivad olla ajaloolised ajaseerivad andmed (päevased, kuu- või aastased) või ruumiliselt gridditud ning esindatud NetCDF- või GRIB-failidena või CSV-tabelitena. Tüüpilised näitajad hõlmavad temperatuuri, sademete kogumit, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust, päikesekiirgust ning mere- ja maismaamustrid.

KasutUS ja ligipääs: Kliimaandmeid kasutatakse teadusuuringuteks, kliimapoliitika kujundamiseks, riskianalüüsiks, kohalikuks planeerimiseks ja kliimateenuste arendamiseks. Juurdepääs on sageli avatud või lisandväärtusega kättesaadav koos viitamise nõuetega. Eestis on kliimaandmed kättesaadavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ning avatud andmete portaalide kaudu; rahvusvahelistes platvormides, nagu Copernicus Climate Data Store ja ERA5 reanalüüs, on laialdaselt kasutusel.