keskkonnakaitsele

Keskkonnakaitsele viitab mõiste ja tegevus, mille eesmärk on piirata ja vähendada inimtekkelise tegevuse mõju looduslikele ökosüsteemidele, tagada puhas õhk ja vesi ning säilitada bioloogiline mitmekesisus ning loodusressursid tulevastele põlvkondadele.

Keskkonnakaitse järgib mitmeid põhiväärtusi ja põhimõtteid: jätkusuutlik areng, ennetav ja saastaja eest tasu põhimõte, avalik osalus ning looduslike väärtuste kaitse; ressursikasutuse tõhusus ja kliimamuutuste leevendamine.

Eestis on keskkonnakaitse arenenud alates taasiseseisumisest 1990ndate alguses, tugevat mõju on andnud Euroopa Liit ja selle liitumine 2004. aastal. Natura 2000 kaitse- ja ökoloogiliste võrkude loomine on keskne osa elupaikade ja liikide kaitse.

Õiguslik raamistik hõlmab keskkonnakaitseseadustikku, looduskaitseseadust, veeseadust ja jäätmeseadust ning keskkonnamõju hindamist. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmine ning keskkonnaandmete kogumine ja järelevalve on keskne osa politikas.

Riiklikud keskkonnakaitseasutused, sealhulgas Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, koordineerivad ja rakendavad meetmeid, jälgivad keskkonnaseisundit ning tegelevad järelevalve ja rakendamisega.

Praegu keskenduvad tegevused kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemisele, õhu- ja veekvaliteedi parandamisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, jäätmete vähendamisele ning ressursikasutuse jätkusuutlikkusele.

Kodanike ja organisatsioonide kaasatus on keskkonnakaitse oluline osa. Avalikud arutelud, osalusmenetlused ning avatud andmed võimaldavad otsuseid teha suurema läbipaistvusega.