karotinoidid

Karotinoidid on suur rühm lipiidide lahustuvaid pigmente, mida esineb peamiselt taimedel ning mitmetel mikroorganismidel; sealt saab neid ka loomad toidust ja muutub osa organite värvusest. Need pigmendid mängivad olulist rolli fotosünteesis ja fotoprotektsioonis ning võivad aidata taimede UV-kaitses. Väline värvus varieerub kollasest oranži punaseni, sõltuvalt karotinoidi tüübist.

Karotinoidid jagunevad kaheks peamiseks perekonnaks: karoteenid ja ksantofüllid. Karoteenid on peamiselt süsinik-hüdrokarbonaadi ahelad ning ksantofüllid sisaldavad hapnikku. Mõned karotinoidid on provitamiin A karotenoidid, nagu beta-karoteen, alfa-karoteen ja beta-cryptoksantiin, mis organismi arvelt muudetakse retinooliks (A-vitamiin). Mitte-provitamiin A karotinoidid, näiteks luteiin, zeaksantiin, lycopene ja astaksantiin, ei muutu A-vitamiiniks.

Bioloogiline tähtsus hõlmab valgusenergia kogumist ja kaitset oksüdatiivse stressi eest. Taimed kasutavad karotinoide valgusenergi ja toksiliste koguste vältimiseks, samas kui loomad saavad nendest toidust kasvu ja nägemise jaoks vajaliku A-vitamiini. Luteiin ja zeaksantiin on eriti seotud võrkkesta kaitsega, samas kui lycopene on uuritud potentsiaalsete südame- ja veresoonkonna tervise mõjude tõttu. Toidust saadud karotinoididel on oluline roll toitumise kvaliteedis ning nende mõju tervisele sõltub tüübist, kogusest ja tarbimisviisist.

Söömis- ja imendumisharjumused: karotinoidid on rasvlahustuvad ning nende imendumine paraneb koos väikeste rasvadega. Peamised allikad on porgandid, kõrvits, maguskartul, tomat, paprika, tumedad köögiviljad ja puuviljad. Kõrge toidurasvasisaldusega toidud suurendavad imendumist. Liigne kõrge doosiga lisandid võivad olla ebasoovitavad teatud rühmadele.

---