kardiovaskulaarseteks

Kardiovaskulaarsed haigused on haiguste rühm, mis mõjutab südant, veresooni ja vereringet. Need haigused on üks peamisi surma- ja haigestumise põhjuseid maailmas. Kardiovaskulaarne süsteem tagab verevarustuse elunditele, kannab hapnikku ja toitaineid ning aitab kaasa jääkainete eemaldamisele.

Süda on muskulaarne organ, mis pumbab verd kogu kehas. Veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Vereringe koosneb suure vereringe (kehas) ja väikese vereringe (kopsud) ahelatest, mis tagavad hapnikuga varustamise kudedesse ja süsinikdioksiidi tagasivõtmise kopsudesse.

Kõige levinumad kardiovaskulaarsed haigused on isheemiline südamehaigus ja südameinfarkt (müokardiinfarkt), hüpertensioon (kõrge vererõhk), arütmiad ja südamepuudulikkus. Ajuveresoonte haigused, nagu insult ja aneurüsmid, kuuluvad samuti kardiovaskulaarsesse valdkonda. Ateroskleroos, veresoonte ahenemine kolesterooli ladestumise tõttu, on sageli nende haiguste aluseks.

Riskitegurid hõlmavad vanust ja sugu, perekondlikku eelsoodumust ning elustiilifaktoreid nagu suitsetamine, ülekaal, kõrge vere kolesterool, kõrge vererõhk, diabeet, vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine ja liigs alkoholitarvitamine. Sotsiaalne ja majanduslik taust võib samuti suurendada riske.

Ennetus ja ravi keskenduvad elustiili muutustele ja vajadusel ravimravile. Soovitused hõlmavad regulaarset füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitumist, kehakaalu normaalse hoidmist ning suitsetamisest loobumist. Ravimitena kasutatakse statiine kolesterooli alandamiseks, ACE-inhibiotorid või angiotensin II retseptori blokaatoreid vererõhu kontrollimiseks ning vajadusel beeta-blokaatoreid. Veresoonte trombotsüütide puhul võib kasutada antiplatelet- või antikoagulantravimeid. Mõnel juhul on vajalik invasiivne sekkumine või rehabilitatsioon.