kardiovaskulaarseid

Kardiovaskulaarseid viitab südame ja veresoontega seotud haiguste ning seisundite kogum. Kardiovaskulaarne süsteem koosneb südamest ning vereringe- ja veresoonte võrgustikust, mis kannab verd kogu kehas. Südame peamine ülesanne on vere pumpamine, tagades hapnikuga rikastatud vere ja toitainete ülekande ning jäätmete ja süsihappegaasi eemaldamise.

Kõige sagedasemad kardiovaskulaarsete haiguste liigid on hipertensioon ehk kõrge vererõhk, koronaarhaigus, südameinfarkt, südamepuudulikkus, insult ja perifeerne arteriaalne haigus. Lisaks esinevad arütmiad, näiteks tahhükardia ja bradükardia. Need seisundid võivad esineda koos või eraldi ning põhjustada elukvaliteedi langust või ohtu elule.

Riskifaktorid hõlmavad vanust, suitsetamist, kõrget vere lipiidide sisaldust, diabeeti, ülekaalulust, vähest kehalist aktiivsust ja ebatervislikku toitumist, samuti geneetilist tausta. Ennetus keskendub tervislikule eluviisile, regulaarsel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustatud toitumisel, suitsetamisest loobumisel ning regulaarsetele tervisekontrollidele.

Diagnoos põhineb meditsiinilisel läbivaatusel ja uuringutel, mida võivad sisaldada vereanalüüsid (lipiidide profiil, glükeemia), vererõhu mõõtmine, elektrokardiogramm (EKG), südame Ultraheli (echokardiograafia), stressitestid ning pildistamismeetodid (CT- või MRI-skannid) ja veresoonte kujutised. Ravi hõlmab elustiili muutusi ning ravimeid (antihüpertensiivsed, kolesterooli alandavad ravimid, antitrombotsed), vajadusel kirurgilisi protseduure (angioplastika ja stentimine või koronaararterite bypass) ning seadmeid nagu pacemaker või ICD (implantatsiooniga kardioverter-defibrillaator).

Globaalne haigestumus ja suremus kardiovaskulaarsetesse haigustesse on suur. Ennetus ja varajane ravi võivad oluliselt vähendada riske, parandada elukvaliteeti ja püsivalt vähendada surmarisk. Tervishoiuorganid ning WHO järgivad riiklike meetmete ja suuniste raamistikku kardiovaskulaarse tervise parandamiseks.