karboksüülhappedena

Karboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühm, mis koosneb karbOnüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH), mis on ühendatud ühise süsinikuaatomiga. Selle rühma üldine valem on -COOH. Karboksüülhapped on laialt levinud looduses ja neil on mitmeid olulisi funktsioone.

Looduses leidub karboksüülhappeid mitmel kujul. Näiteks äädikhape, mis on tuntud ka kui etaanhape, annab äädikale selle iseloomuliku happelise maitse ja lõhna. Sidrunhape on teine levinud näide, mida leidub tsitrusviljades ja mida kasutatakse toiduainetööstuses säilitusainena ja maitsetugevdajana. Paljud rasvhapped, mis on pika ahelaga karboksüülhapped, on olulised rasvade ja õlide koostisosad. Aminohapped, mis on valkude ehitusplokid, sisaldavad samuti karboksüülrühma.

Keemiliselt on karboksüülhapped happelised, kuna hüdroksüülrühmast võib eralduda prooton (H+). Nende happelisus varieerub sõltuvalt ahelast ja teistest rühmadest molekulis. Karboksüülhapped võivad osaleda paljudes keemilistes reaktsioonides, sealhulgas esterifitseerimisel alkoholidega, moodustades estreid, ja neutralisatsioonireaktsioonides alustega, moodustades sooli. Neid kasutatakse ka polümeeride, ravimite ja muude orgaaniliste ühendite sünteesil.