karboksüülhappeid

Karboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühma (-COOH) olemasolu. See rühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH). Karboksüülhapped on happelised, kuna karboksüülrühma hüdroksüülrühmast eralduv prooton (H+) võib reageerida alustega, moodustades sooli.

Lihtsaim karboksüülhape on sipelghape (metaanhape), mille molekulis on üks süsinikuaatom. Järgmine on äädikhappe (etaanhape) molekul, millel on kaks süsinikuaatomit. Nimetus "karboksüülhape" tuleneb sellest, et karboksüülrühm on omamoodi "karm" rühm, mis annab ühendile happelised omadused.

Karboksüülhapped esinevad looduses laialdaselt. Paljud neist on puuviljade hapuka maitse eest vastutavad ained, näiteks sidrunhape sidrunites või õunhape õuntes. Piimhape, mida leidub hapendatud piimatoodetes, on tuntud oma rolli poolest lihaste väsimuse tekkes. Samuti on paljudel rasvhapped, mis on pikad süsivesinikahelaga karboksüülhapped, olulised toitained.

Karboksüülhappeid kasutatakse mitmesugustes tööstuslikes rakendustes. Neid toodetakse sageli süsinikühendite oksüdeerimisel. Väärtuslikeks ehitusplokkideks orgaanilises sünteesis, kus neid saab muuta teisteks funktsionaalseteks rühmadeks, näiteks esteriteks või amiidideks. Äädikhapet kasutatakse lahustina ja toidulisandina (äädikas). Karboksüülhappeid kasutatakse ka polümeeride, ravimite ja plastide tootmisel.