kaasõppimist

Kaasaõppimine ehk koostööpõhine õppimine on hariduses kasutatav lähenemine, kus õppijad õpivad üksteiselt ja koos, mitte ainult õpetaja juhendamisel. Selle eesmärk on suurendada arusaamist, oskusi ja motivatsiooni läbi vastastikuse õppimise ning ühiselt jagatud vastutuse.

Põhieeldused hõlmavad interdependentsust, kus iga liikme panus mõjutab kogu rühma, ning individuaalset vastutust, et iga õppija peab oma osa täitma. Oluline on promotiivne interaktsioon, kus arutelu, selgitamine ja tagasiside aitab mõistmist ja õppimist süvendada. Kaasaõppimine võib toimuda erinevates vormides, näiteks rühmatööd projektideks, paaris- või väikestes rühmades arutelud ning mõtlemist jagav praktika (think-pair-share). Lisaks kasutatakse peer feedbacki ja peer assessmenti.

Meetodid hõlmavad struktureeritud ülesandeid, mis julgustavad koostööd ja teadmiste jagamist, ning juhitud arutelusid, mis arendavad kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskusi. Kaasõppimine võib suurendada õppimisest tulenevat motivatsiooni, arendada suhtlus- ja koostööoskusi ning parandada kaasatust ning osavõttu erineva tausta ja tasemega õppijate seas.

Väljakutsed hõlmavad ebaühtlast panust, grupidünaamika konflikte ning hindamisviiside kohandamist. Edu saavutamiseks on soovitatav seadustada selged eesmärgid, määrata rollid, kasutada struktureeritud ülesandeid ja rubriikidega hindamist, ning tagada õpetaja pidev juhendamine, jälgimine ja vajadusel kohandamine. Kaasaõppimine põhineb sotsiaal-konstruktivistlikel printsiipidel ning rõhutab õppijate aktiivset osalust.