vastutuse

Vastutus ehk vastutuse mõiste hõlmab isiku kohustust kanda õiguslikke või moraalseid tagajärgi oma tegevuste või tegevusetuse eest. See võib ilmneda erinevates valdkondades ning hõlmab nii isiklikku kui ka institutsionaalset osapoolte vastutust.

Õiguslikult eristatakse peamiselt tsiviil- või lepingulist vastutust ning kriminaalvastutust. Tsiviilvastutus tekib kahju tekitamise või lepingulise kohustuse rikkumise korral ning selle eesmärk on kahju hüvitamine kahjustatud isikule. See võib põhineda lepingu rikkumisel või mittenopriidilisel teekonnal tekkinud kahjul (deliktipõhine vastutus). Kriminaalvastutus tuleneb isiku süüst kuriteo toimepanemisel ning sellega kaasneb karistus.

Vastutuse tekkimisega kaasnevad tavaliselt nõuded tõenditele ja õiguslikele alustele: kahju olemasolu, vastutava isiku süü või hooletus ning kahju ja vastutuse seos. Kui vastutus on tegutsemisvaba (nt delikti) või lepinguline, on kahjustatud poolele sageli õigus saada kahju hüvitatust või täitmata kohustuse täitmist.

Ettevõtlus- ja organisatsioonide kontekstis on oluline mõista vastutuse piirid. Üksuslikus ettevõttes (näiteks osaühing, OÜ) on omanike ja juhatuse liikmete isiklik vastutus tavaliselt piiratud, välja arvatud erandlike olukordade puhul, nagu pettus, tahtega seadusevastane tegevus või raske hooletus.

Vastutus on õigussüsteemis keskne mehhanism kahjude ennetamiseks ja korrastamiseks: see määrab, kes peab vastutama tehtud otsuste ja nende tagajärgede eest ning kuidas kahju tekitajilt kahju kannatajale kompenseeritakse.