kaalutlemine

Kaalutlemine on mõtlemise vorm, mille käigus inimene või rühm kaalub erinevaid põhjuseid, võimalusi või tagajärgi, et jõuda põhjendatud otsuse või hinnangu juurde. See hõlmab teabe kogumist, alternatiivide hindamist ning kriteeriumide ja väärtuste rakendamist.

Sõna tuleb verbist kaaluma ning viitab tegevusele, kus kaalutakse valikute ja nende võimalike mõjude vahel, eesmärgiga saavutada selge ja põhjendatud järeldus.

Protsess võib sisaldada eesmärkide selgitamist, informatsiooni kogumist, alternatiivide esitamist, mõjude ja riskide hindamist ning ebakindluste arvestamist. Sageli kaasatakse ka teiste arvamused ja eetilised või õiguslikud kriteeriumid, ning kaalutlemine võib toimuda nii sisemiselt kui struktureeritult.

Kaalutlemist rakendatakse mitmes valdkonnas: isiklikuks otsustamiseks, ärijuhtimiseks, avaliku poliitika kujundamiseks, eetikas ning teadus- ja inseneritöös, kus see aitab hinnata riske ja põhjendada otsuseid.

Väljakutsed hõlmavad aeglustumist, informatsiooni puudumist või üleküllust, kognitiivseid kalduvusi ning gruppide mõju kaalutlemisele. Liigne kaalutlemine võib põhjustada otsustusvõimetust või liigset viivitamist, seega on oluline leida tasakaal põhjalikkuse ja otsustamise kiiruse vahel.