intermolekulaarsete
Intermolekulaarsete jõudude mõiste hõlmab molekulide vahelisi jõude, mis ei kuulu molekulide sisesesse kovalentsesse või ioonilisse sidemesse. Need jõud on märksa nõrgemad kui intramolekulaarsed sidemed, kuid nende mõju füüsikalistele omadustele, faasimuutustele ja lahustuvusele on suur.
Peamised liigid on van der Waalsi jõudude alaliigid: Londoni dispersioonijõud (indutseeritud dipoolid), Keesom‑jõud (permanentsed dipoolid) ja
Jõudude tugevus sõltub molekulide polarisatsioonist, polariseeritavusest ja suurusest: suuremad ja polaarsemad molekulid kogevad tugevamaid dispersioonijõude või
Näited: vesiniku side annab veele kõrge keemistemperatuuri ja tiheda jää struktuuri; metaanil on madal keemistemperatuur, kuna
Ajalooliselt on intermolekulaarsete jõudude mõiste arenenud van der Waalsa jõudude kirjeldustest koos Keesomi, Debye ja Londoni