Debyejõud

Debyejõud on intermolekulaarne jõud, mis tekib siis, kui üks molekul on permanentse dipoolmomendiga ja teine molekule polariseerub induktsiooni teel. See jõud kuulub van der Waals’i jõudude rühma ja nimetatakse dipool-indutseeritud dipool jõuks. Debyejõud eristub teistest van der Waals’i jõududest: Keesomi jõud (dipool-dipool, orientatsioonist sõltuv) ja Londoni jõud (induktsioonindutseeritud dipoolide koostoime, sõltuvus ühtlasem). Debyejõud on peamiselt isotroopne ja selle suurus sõltub permanentse dipooli momentist μ ja polarizability α ning molekulidevahelise kauguse kolmandate jälikute korral r^6 sõltuvusest.

Mechanism: polar molekuli dipool tekitab elektrivälja, mis induerib teises molekulis dipooli. Tekkinud induktiivne dipool ja permanentse dipooli koostoime annab süsteemile energia, mis on muutuva orientatsioonita ja mille kohta öeldakse, et see on van der Waals’i jõudude osa. Energiat saab kujutada kui suurus, mis kasvab μ ja α tõttu ning mis vähenevad kaugusega r^6, mistõttu mõju on lühikese vahemiku nähtus.

Ajalugu ja tähendus: Debyejõud on nime saanud hini Peter Debye (1884–1966), kelle töö dielektriliste omaduste ja dipoolstruktuuride teoorias aitas määratleda erinevaid intermolekulaarseid jõude. Debyejõud on oluline mõiste lahustite ja polariseeruvate ning mittepolarsete molekulidevaheliste koostoimete mõistmisel ning osutub kasulikuks nii gaasi- kui ka lahustuvates süsteemides.

Seotud mõisted: van der Waals’i jõud, Londoni jõud, Keesomi jõud, dipoolmomend, polarizability.

---