orientatsioonist

Orientatsioonist

Orientatsioon on mõiste, mis kirjeldab suunamist, positsiooni määramist ning sellega seotud käitumist. Sõna kasutus ulatub mitmesse valdkonda: ruumiline orientatsioon, seksuaalne orientatsioon ning organisatsiooniline või akadeemiline orientatsioon. Eestikeelses kasutuses rõhutatakse sageli suundumist ja kohastumist referencepunktidega.

Ruumiline orientatsioon tähendab suutlikkust hinnata oma asendit ruumis, mõista kaugusi ja leida teed sihtkohtadele. See hõlmab enese positsiooni tajumist, suundade mõistmist ja ruumilist mälu. Arenguliselt hakatakse ruumilist orientatsiooni omandama varases lapsepõlves ning see on oluline igapäevaste ülesannete täitmiseks, nagu navigeerimine linnas või keerukate ruumide kasutamine. Neuroloogilises mõttes on selle aluseks vestibulaarne süsteem, proprioceptsioon ja parietaalsagara tööd; kahjustused võivad viia ruumilise orientatsiooni häireteni.

Seksuaalne orientatsioon viitab inimese romantiliste ja/ või seksuaalsete tõmmete suunale teatud soost või soostega inimeste suhtes. Kõige sagedasemate kategooriate hulka kuuluvad heteroseksuaalne, homoseksuaalne ja biseksuaalne orientatsioon, lisaks on kirjeldatud aseksuaalsust. Seksuaalne orientatsioon on üldiselt püsiv või stabiilne, kuigi mõnel inimesel võib esineda paindlikkust identiteediga seotud kogemustes. See ei ole valik ning seda käsitletakse sageli inimõiguste ja sotsiaalse aktsepteerimise kontekstis.

Organisatsiooniline või hariduslik orientatsioon hõlmab sissejuhatust uude töö- või õpikeskkonda (onboarding) ning eesmärgiks on anda uutele töötajatele või õppijatele teave kultuuri, reeglite, ressursside ja vastutuste kohta. Sissejuhatus aitab vähendada ebakindlust, soodustab suhtlust ja kiirendab suhtumist organisatsiooni või kooli tavadesse.