aktsepteerimise

Aktsepteerimise mõiste viitab protsessile, mille käigus inimene, grupp või organisatsioon tunnistab ja aktsepteerib reaalsust, olukordi või teisi inimesi sellistena, nagu nad on, ning leiab sellega sobiva kohanemise viisi. Sõna on laenatud erinevatest keeltest ning on Eesti keeles omandanud tähenduse, mis hõlmab nii enese kui ka teiste ning ka sündmuste ja ideede vastuvõtmist.

Erinevates valdkondades kasutatakse aktsepteerimist erinevalt. Psühholoogias ning vaimse tervise kontekstis tähendab see sageli eneseaktsepteerimist, teiste aktsepteerimist ning vastuvõtmist ebamugavate tunnete või piirangute olemasolu. Isiklik areng ja suhete valdkond rõhutavad aktsepteerimist kui teed parema suhtluse ja heaolu poole. Organisatsioonides ja ühiskonnas käsitletakse aktsepteerimist sageli muutuste vastuvõtmisena, riskide ja keerukate olukordade juhtimise osana.

Mehhanismid ja mõju hõlmavad teadmiste ja tunnete vastuvõtmist, kognitiivse ja emotsionaalse kohanemise soodustamist ning tegutsemist vastavalt olukorrale. Aktsepteerimine võib suurendada vastupidavust, vähendada stressi ning aidata vältida liigset enesepiitsutamist. Samas tuleb eristada aktsepteerimist nõustumisest või passiivsusest; kriisides või õiguste rikkumiste puhul võib nõue olla küllaltki aktiivne tegutsemine.

Kultuurilised ja eetilised aspektid rõhutavad mitmekesisuse, väärikuse ja inimõiguste austamist. Aktsepteerimise praktika peab põhinema austusel ning mitte koonduma pelgale mõju või unustamisele.