inaktiveerimist

Inaktiveerimist ehk inaktivatsioon on protsess, mille tulemusena kaotab või muutub mingi süsteem või aine tegevusvõime. See mõiste hõlmab mitmesuguseid valdkondi: bioloogiat ja meditsiini, keemiat ja füüsikalisi protsesse, tehnoloogiat ning sotsiaalseid süsteeme. Inaktiveerimine võib olla ajutine või püsiv ning mõnikord pöörduv.

Bioloogias ja meditsiinis tähendab inaktiveerimine sageli patogeenide või bioloogiliste molekulide tegevuse lõpetamist. Näiteks vaktsiinide väljatöötamisel inaktiveeritakse patogeenid või nende komponendid, et saada mitteinfektsioonivõimelisi vaktsiini koostisosi. Inaktiveerimine võib toimuda erinevate meetoditega, mis muudavad molekuli või organismi funktsiooni või kahjustavad selle võimet paljuneda. Mõnes kontekstis on inaktiveerimine ajutine ja reversiivne, teinekord püsiv.

Tehnoloogias ja informaatikas tähendab inaktiveerimine süsteemi või teenuse peatamist või kasutamise lõpetamist, näiteks kasutajakonto või tarkvarafunktsiooni deaktiveerimine. See võib olla ajutine (näiteks hooldustööde ajal) või püsiv ning sageli järgnevad teatud õiguste piirangud või andmete arhiveerimine.

Keemias ja füüsikas võib inaktiveerimine tähendada aine või reaktsiooni aktiivsuse vähendamist või kaotust näiteks kõrge temperatuuri, pH muutuste, kiirituse või kemikaalide toime tõttu. Selles kontekstis võib inaktiveerimine olla pöörduv või pöördumatu, sõltuvalt meetodist ja aine seisundist.

Kui mõistet kasutatakse laiemalt, hõlmab inaktiveerimine ka süsteemide ja organisatsioonide toimivuse vähendamist või ajutist peatamist, et vähendada riske või võimaldada parem kontroll.