immuunfunktsiooni

Immuunfunktsioon on immuunsüsteemi võime ära tunda ja neutraliseerida patogeene, ebanormaalsetele rakulistele staatusetele ja võõrkehi ning säilitada organismi terviklikkus. See hõlmab kaasasündinud immuunsust ja adaptiivset immuunsust ning nende koostööst tuleneb nii kiire kui ka spetsiifiline kaitse.

Kaasasündinud immuunsus reageerib kiiresti üldistele ohtele, kasutades barjäärisid ning rakulisi mehhanisme nagu neutrofiilid, makrofaagid ning dendriitrakud, samuti looduslikud tapjarakud. Adaptiivne immuunsus areneb aeglasemalt ja tugineb B- ja T-lümfotsüütidele, mis toodavad antikehi ja arendavad immunoloogilise mälu kaudu pikaajalist kaitset.

Organid ja koed, mis on immuunfunktsiooni töös olulised, hõlmavad luuüdi vere valkude ja lümfotsüütide tootmiseks, tüümust T-rakkude küpsemiseks, põrna ning lümfisõlmi lümfotsüütide koondumise ja kontaktide korraldamiseks. Immunoregulatsiooni ja põletiku koordineerimisel osalevad tsütokiinid ja endokriinsüsteemiga interaktsioonid.

Immuunfunktsiooni taset võivad mõjutada vanus, toitumine, uni, stress, kroonilised haigused, infektsioonid ja ravimid. Selle hindamiseks kasutatakse laboratoorseid näitajaid nagu immunoglobuliinide tasemed, lümfotsüütide alampopulatsioonid ning vastused vaktsiinidele; kliiniliselt jälgitakse infektsioonide sagedust ja raskust.

Immunoloogilised häired hõlmavad immuunpuudulikkusi, autoimmuunhaigusi ja allergiaid. Terviklik lähenemine immuunfunktsiooni säilitamiseks hõlmab vaktsineerimist, infektsioonide ennetust, tasakaalustatud toitumist, piisavat und ja stressi vähendamist; raskemate seisundite korral vajatakse meditsiinilist sekkumist.