immunofenotüübis

Immunofenotüüp viitab konkreetse immuunprotsessi või rakupopulatsiooni iseloomustamisele antigeenide ja antikehade kasutamise abil. See on meetod, millega tuvastatakse ja kvantifitseeritakse erinevaid rakupinnale või rakkude sees ekspresseeritavaid molekule ehk markereid. Immunofenotüübi analüüs võimaldab eristada erinevaid rakutüüpe, hinnata nende küpsusastet ja funktsionaalset seisundit.

Peamised immunofenotüübi määramise meetodid on immunhistokeemia ja voolutsütomeetria. Immunhistokeemia kasutab antikehi, mis on märgistatud ensüümi või fluorestseeruva värvainega, et tuvastada antigeene koeproovides mikroskoobi all. Voolutsütomeetria seevastu analüüsib üksikuid rakke voolavas vedelikus, kasutades laserit ja fluoresseeruvaid antikehi, et mõõta iga raku kohta mitmeid markereid samaaegselt. See võimaldab väga täpset ja kiiret analüüsi suurte rakkude populatsioonide kohta.

Immunofenotüübi rakendused on laialdased. Seda kasutatakse diagnoosimisel ja haiguste prognoosimisel, eriti leukeemia ja lümfoomide puhul, kus erinevate immuunrakkude alamrühmade tuvastamine on määrava tähtsusega. Samuti kasutatakse seda autoimmuunhaiguste uurimisel, immuunpuudulikkuse diagnoosimisel, transplantatsioonimeditsiinis organismi immuunvastuse jälgimiseks ning vaktsiinide arendamisel ja hindamisel. Immunofenotüüp on hindamatu tööriist immuunsüsteemi keerukuse mõistmisel ja sellega seotud haiguste kontrollimisel.