Immunofenotüübi

Immunofenotüüp viitab konkreetse rakupopulatsiooni või organismi immuunsüsteemi iseloomustavate molekulaarsete markerite kogule. Neid markereid, mida sageli nimetatakse pindmarkeriteks või antigeenideks, saab tuvastada antikehade abil, mis seonduvad spetsiifiliste molekulidega rakupinnal või sees. Erinevate immuunrakkude, nagu T-rakkude, B-rakkude, NK-rakkude ja müeloidsete rakkude, tüübid ja alamtüübid ekspresseerivad erinevaid immunofenotüüpe.

Immunofenotüüpimist kasutatakse laialdaselt immunoloogias uurimistööks ja kliiniliseks diagnoosimiseks. Seda kasutatakse immuunrakkude populatsioonide kvantifitseerimiseks ja iseloomustamiseks haiguste puhul, nagu leukeemia, lümfoom ja autoimmuunhaigused. Flowtsütomeetria on tavaline tehnika immunofenotüübi määramiseks, kus rakud läbivad laserikiire ja nende pinnal olevad fluorofore-märgistatud antikehad detekteeritakse.

Iga tüüpi immuunrakkude olemasolu ja koguse hindamine konkreetse immunofenotüübi kaudu annab olulist teavet immuunvastuse seisundi kohta. Näiteks T-helperrakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude erinev immunofenotüüp võimaldab neid kahte funktsionaalselt erinevat T-rakkude alamtüüpi eristada. Samamoodi aitab erinevate B-rakkude alamtüüpide immunofenotüüpiline analüüs mõista nende küpsust ja funktsiooni. Need analüüsid on olulised immuunpuudulikkuste, infektsioonide ja põletikuliste seisundite hindamisel.