ilmaolud

Ilmaolud tähistavad antud ajal ja konkreetsel kohal atmosfääri olekut ning hõlmavad mitmeid peamisi näitajaid, sealhulgas temperatuuri, sademete liiki ja hulka (vihm, lumi, äike), tuule kiirust ja suunda, pilvisust, suhtelist õhuniiskust, õhurõhku ja nähtavust. Need omadused võivad olla lühiajalisemad (minutid või tunnid) või pikaajalisemad (päevad ja nädalad) ning neid kirjeldatakse nii hetkeseisuna kui ka prognoosina.

Mõõtmine ja jälgimine

Ilmaolude teadasaamiseks kogutakse andmeid ilmamastenidelt: maapinnal asuvate ilmaläbipaistvuste jaatatelt, ilmajaamade võrgustikust, radarilt ja satelliitidelt ning õhust teel tehtud sondide abil. Need andmed kombineeritakse meteoroloogiliste mudelite ning ekspertide tõlgendusega, et pakkuda täpset ja mõistetavat infot.

Prognoos ja kasutamine

Ilmaennustused hõlmavad lühi- (tundide) ja keskperioodi prognoose ning võivad sisaldada hoiatusi äkiliste ja ohtlike ilmaolude eest, nagu tugevad tuuled, veeseadmed, jäätumine või floodid. Ilmaandmed ja prognoosid on olulised transporti, põllumajandust, ehitust ja avalikku huvi tegevate teenuste jaoks ning neid levitatakse meedias, veebis ja ametlike asutuste teavituskanalitel.

Kontekst Eestis

Eestis tegeleb ilmaennustuste ja hoiatusedega peamiselt Riigi Ilmateenistus. Seal kogutakse andmeid ning avaldatakse igapäevased ja pikaajalised prognoosid, samuti märgistatakse võimalikud ohtlikud ilmaolud ning antakse soovitused vastavalt olukorrale. Ilmaolud on tavapärane termin ajakirjanduses ja avalikes teabekanalites, kui kirjeldatakse päevapaneelset või olulist ilmapilti.