identiteedihäired

Identiteedihäired on psüühikahäirete rühm, mida iseloomustab pidev või korduv probleemi olemasolu identiteedi tundes. See võib avalduda mitmel erineval moel, sealhulgas ebastabiilse enesepildi, ajukaotuse või tunnete kaudu, nagu inimene ei oleks tema ise. Need häired võivad mõjutada oluliselt inimese igapäevaelu, suhteid ja toimimisvõimet.

Üks levinumaid identiteedihäireid on dissotsiatiivne identiteedihäire (varem tuntud kui mitmikisiksushäire), kus inimesel on kaks või enam eraldiseisvat isiksuseolekut, mis vaheldumisi kontrollivad tema käitumist. Need isiksused võivad olla väga erinevad, omades erinevaid nimesid, vanuseid, sugu ja isegi füsioloogilisi omadusi. Ajalooliselt on dissotsiatiivsete häirete tekke peamiseks põhjuseks peetud lapsepõlves kogetud trauma, eriti tõsist füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset väärkohtlemist. Dissotsiatsioon on kaitsereaktsioon, mis võimaldab lapsel traumaatilist kogemust vaimselt distantseerida.

Teised identiteedihäired võivad hõlmata depersonalisatsiooni ja derealisatsiooni sündroomi, kus inimene tunneb end oma kehast või mõtetest eemal olevana (depersonalisatsioon) või tunneb, et teda ümbritsev maailm on ebareaalne või kummaline (derealisatsioon). Need seisundid võivad olla väga häirivad ja põhjustada märkimisväärset distressi. Identiteedihäirete diagnoosimine ja ravi nõuavad sageli spetsialisti abi, sealhulgas psühhoteraapiat ja mõnikord ka medikamentoosset ravi sümptomite leevendamiseks. Ravi eesmärk on sageli integreerida killustunud isiksuseosad ja aidata inimesel saavutada stabiilsem ja terviklikum identiteeditunne.