isiksused

Isiksused on püsivad ja iseloomulikud mustrid mõtlemises, tundmistes ja käitumises, mis eristavad inimesi teistest ning millel on kalduvus püsida aja jooksul. Need mustrid kujunevad nii geneetiliste kui ka keskkonnategurite koosmõjul ning arenevad peamiselt varases lapse- ja noorukieas, muutudes elukogemuste valguses.

Peamised teooriad: kõige laiemalt kasutatakse viie teguri mudelit (Five Factor Model), mis kirjeldab isiksust viie laiapõhjalise omadusena: neurootilisus, ekstraversioon, avatus kogemustele, sõbralikkus ja kohusetundlikkus. Need omadused peegeldavad üldisi suundi ning võivad inimese lõikes varieeruda. Teine levinud lähenemine on MBTI (Myers-Briggs’i tüüpitaja), mis kategoorib isiksused 16 tüübiks; see on populaarne populaarses kontekstis, kuid teaduslikult on selle tõenduspõhine alus olnud arutelu all.

Isiksuse hindamiseks kasutatakse standardiseeritud küsimustikke nagu NEO-PI-R/NEO-PI-3 ja Big Five Inventory (BFI), mis võimaldavad hinnata viie teguri tasemeid ja pakkuda profiili isiksuslikest tugevustest ning puudustest.

Areng ja muutumine: isiksus kipub olema suhteliselt stabiilne, kuid kogu elu vältel võib see muutuda tõukeksite, vananemise ja oluliste elusündmuste mõjul. Geneetika ja keskkond mängivad mõlemad rolli, samuti kultuurilised normid ja sotsiaalne kontekst.

Kasutusalad ja piirangud: isiksuse omadusi kasutatakse psühholoogilises hindamises, hariduses ja tööhõives ning vaimse tervise hindamisel. Kõrvalekalded isiksuse tüpiseerimisel ja kultuurilised erinevused on aruteluteemad ning isiksuste mõistmisel rõhutatakse nii normatiivseid variatsioone kui ka mõningaid kriitilisi vaateid kategooriliste tüüpide kohta.