isiksust

Isiksus on psühholoogia mõiste, mis kirjeldab isiku suhteliselt stabiilseid mõtteviise, tundeid ja käitumisviise, mis eristavad ühe inimese teistest. See hõlmab temperamenti, iseloomu ja identiteeti ning peegeldab nii sisemisi kogemusi kui ka inimese rollide ja suhetega seotud omadusi.

Isiksuse areng on dünaamiline ning seda kujundavad nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed tegurid. Temperament on suurem bioloogiline alus ning on sageli pärilik; iseloom kujuneb elukogemuste, kasvatuse ja kultuurilise konteksti kaudu; identiteet hõlmab enesetaju, kuuluvustunnet ja erinevates rollides toimuvat enesehinnangut.

Isiksuse arendust mõjutavad eluperioodid, mille jooksul teatud omadused võivad püsida või muutuda sõltuvalt kogemustest ja elutingimustest. Kognitiivsed ja emotsionaalsed mehhanismid, sotsiaalsed suhted ning kultuurilised normid mängivad rolli, kuidas isiksus avaldub erinevates olukordades.

Teaduslikult isiksust mõõdetakse ja kirjeldatakse erinevate teooriate ja hindamismeetoditega. Üks laialdasemalt kasutatavaid lähenemisi on viie teguri mudel (Big Five), mis käsitleb isiksuse põhijooni ning nende stabiilsust erinevates olukordades. Hinnangud võivad põhineda enesehindamisel või kolmanda osapoole hinnangutel ning neid kasutatakse nii kliinilises kui uuringulises töös.

Kultuurilised ja kontekstuaalsed erinevused võivad mõjutada isiksuse mõistmist ja selle hindamist. Seetõttu on oluline käsitleda isiksust kui kultuuriliselt kontekstualiseeritud ja elukäigu jooksul muutuva nähtusena, mitte kui universaalsena konstantset konstruktsiooni.