keskkonnategurite

Keskkonnategurid ehk keskkonnamõjud on tegurid, mis mõjutavad elusolendite ja ökosüsteemide toimimist ning arengut. Need tegurid võivad olla biotsed tegurid ning abiotsed tegurid, mis hõlmavad nii elustiku vahelisi suhteid kui ka elurikkuse ümbritsevat füüsikalist ja keemilist keskkonda. Keskkonnategurid võivad toimida otseselt või kaudselt ning nende mõju võib olla lühiajaline või pikaajaline.

Abiotsed tegurid hõlmavad füüsikalisi ja keemilisi omadusi, nagu temperatuur, valgus, sademed, niiskus, mullastik, toitainete kättesaadavus, pH-tase, soolsus ning keskkonnareostus; need tegurid mõjutavad elupaikade sobivust ja biomassi ning nende muutused võivad põhjustada liigide leviku ja ökoloogiliste protsesside muutusi.

Biotsed tegurid hõlmavad organismidevahelisi suhteid, nagu konkurents, predatsioon, herbivoor, haigused, haigustekitajad ja sümbioossed seosed; nende mõju sõltub ökosüsteemi struktuurist ja liigirikkusest ning võib tekitada kasvavaid või piiravaid mõjusid.

Mõju ja tähtsus: keskkonnategurid määravad liikide leviku ja tiheduse, fenoloogilised ajastused ning ökosüsteemide funktsioonid. Koostoimed ning muutuvad tingimused võivad suurendada tundlikkust kliimamuutustele ja muuta kohanemist keerulisemaks; seetõttu on oluline mõista keskkonnategurite rolli riskihindamisel ja kavandamisel.

Uuringud ja rakendused: keskkonnategurite hindamine hõlmab seiret, mõõtmisi ja modelleerimist; tulemusi kasutatakse looduskaitses, metsanduses, põllumajanduses ning linnaplaneeringus, et parandada kohanemist, vähendada riske ja säilitada ökosüsteemide toimivust.