liigirikkusest

Liigi rikkus (liigirikkus) on bioloogilise mitmekesisuse mõõt, mis tähistab teatud ala, ökosüsteemi või proovivõtu kohta esinevate liikide arvu. See on üks peamisi näitajaid, mille abil hinnatakse liigilist mitmekesisust ning võrreldakse ökosüsteeme ja piirkondi.

Mõõtmine ja hindamine: Liigi rikkus on kõige otsesem mõõdu ning arvutatakse kindlas piirkonnas esinevate liikide nimekirja põhjal. See ei kajasta liigide populatsioonide suurust ega ühtlust, seetõttu kasutatakse sageli täiendavaid näitajaid, näiteks Shannoni või Simpson'i mitmekesisuse indekseid. Proovide võtmise ulatus ja meetodid mõjutavad tulemusi, mistõttu rakendatakse rarefaktsiooni ja ekstrapolatsiooni standardiseerimiseks.

Mustrid ja mõjutegurid: Liigirikkus on üldiselt suurem troopikas ja mitmekesistes elupaikades kui tundral või kuivemates piirkondades. Suurus ja isoleeritus mõjutavad rikkust: suuremad ja vähem isoleeritud alad tavaliselt sisaldavad rohkem liikide liike. Saarte biogeograafia näitab, kuidas suurus, isolatsioon ja nende koosmõju muuta liikide arvu.

Rakendused ja piirangud: Liigi rikkust kasutatakse ökosüsteemide tervise hindamiseks, kaitseprioriteetide määramiseks ja bioloogilise mitmekesisuse seireks. Piirangud seisnevad selles, et rikkus ei peegelda liigide abundantsust ega ökoloogilist rolli ning proovivõtu metoodika võib varjata harva esinevaid või raskeid identifitseerida liike, mistõttu on parem kasutada rikkuse kõrval ka teisi mõõtmeid.