hüpofüüsist

Hüpofüüsist, tuntud ka kui ajuripats, on väike nääre, mis asub peaajus, sella turcica nimelises luustruktuuris. Vaatamata oma väiksusele, mängib hüpofüüs keskset rolli kogu organismi hormonaalses regulatsioonis. See on osa hüpotalaamus-hüpofüüsi teljest, mis koordineerib paljude teiste endokriinnäärmete tööd. Hüpofüüs jaguneb kaheks peamiseks sagaraks: eessagaraks (adenohüpofüüs) ja tagasagaraks (neurohüpofüüs).

Eessagar toodab ja vabastab mitmeid elutähtsaid hormoone. Nende hulka kuuluvad kasvuhormoon (GH), mis stimuleerib kasvu ja rakkude paljunemist; türeoidi stimuleeriv hormoon (TSH), mis reguleerib kilpnäärme talitlust; adrenokortikotroopne hormoon (ACTH), mis mõjutab neerupealiste tööd; folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH), mis on olulised sugufunktsioonide regulatsioonis; ning prolaktiin, mis osaleb piimatootmises pärast sünnitust.

Tagasagar ei tooda ise hormoone, vaid salvestab ja vabastab kahte hüpotalamuses toodetud hormooni. Need on antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin, mis reguleerib vee tasakaalu organismis, ning oksütotsiin, mis mängib rolli sünnituse ajal emaka kokkutõmbumisel ja imetamisel. Hüpofüüsi talitlushäired võivad põhjustada mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, sõltuvalt sellest, millised hormoonid on puudulikud või liigsed.