hüperventilatsiooni

Hüperventilatsiooni nimetatakse kiireks või sügavaks hingamiseks, mis ületab keha vajaduse hapniku järele. See põhjustab liigset süsihappegaasi väljahingamist, mille tulemusena veres süsihappegaasi tase langeb. See tasakaaluhäire võib tekitada erinevaid füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid.

Tavalised sümptomid hõlmavad pearinglust, duššitunnet, hingeldust, valu rinnus, südamepekslemist, käte ja jalgade kipitust või tuimust ning lihasspasme. Mõned inimesed võivad kogeda ka segadust, ärevust või paanikat. Need sümptomid tekivad, kuna madal süsihappegaasi tase veres põhjustab veresoonte ahenemist, sealhulgas ajus, ning mõjutab kaltsiumi ja teiste elektrolüütide tasakaalu kehas.

Hüperventilatsiooni võib esile kutsuda mitu tegurit. Äkiline stress, ärevus, paanika või tugev emotsionaalne reaktsioon on kõige sagedasemad põhjused. Füüsiline pingutus, valu, palavik, teatud meditsiinilised seisundid nagu astma või südameprobleemid, samuti mõned ravimid võivad samuti kaasa aidata. Mõnel juhul võib hüperventilatsioon olla märk tõsisemast meditsiinilisest probleemist, mistõttu on oluline pöörduda arsti poole, kui see ilmneb korduvalt või koos teiste murettekitavate sümptomitega.

Hüperventilatsiooni ravi keskendub selle põhjustanud teguri kõrvaldamisele. Ärevuse või paanika korral võib aidata hingamistehnikate õppimine, mille eesmärk on aeglustada hingamist ja taastada süsihappegaasi tasakaal. Seda saab teha näiteks läbi nina hingates ja suu kaudu aeglaselt välja hingates, või kasutades paberkotti, kuhu hingata (aga seda tuleks teha ettevaatlikult ja teadlikult). Kroonilise hüperventilatsiooni korral võib olla vajalik psühholoogiline nõustamine või teraapia.