fermentatsioonist

Fermentatsioon on biokeemiline protsess, mille käigus mikroorganismid, nagu pärmid või bakterid, muudavad süsivesikuid, peamiselt suhkruid, alkoholideks, hapeteks ja gaasideks. Seda protsessi kasutatakse laialdaselt toiduainete tootmisel ja säilitamisel.

Peamised fermentatsiooni tüübid hõlmavad piimhappekäärimist, alkoholkäärimist ja äädikhappekäärimist. Piimhappekäärimise käigus muudetakse suhkrud piimhappeks, mida leidub jogurtis, hapukapsas ja hapukurkides. Alkoholkäärimine on protsess, kus suhkrud muundatakse etanooliks ja süsinikdioksiidiks, mida kasutatakse leiva, õlle ja veini tootmisel. Äädikhappekäärimine muudab alkoholi äädikhappeks, mis on äädika peamine koostisosa.

Fermentatsioonil on mitmeid eeliseid. See pikendab toiduainete säilivusaigu, parandab nende seeduvust ja maitset ning võib suurendada nende toitainete sisaldust, lisades vitamiine või muutes mineraalained kättesaadavamaks. Samuti on fermentatsioon oluline mitmete traditsiooniliste jookide ja toitude tootmisel kogu maailmas.

Protsess vajab sobivat temperatuuri ja keskkonda, et mikroorganismid saaksid aktiivselt toimida. Kontrollitud tingimustes on fermentatsioon ohutu ja kasulik meetod toiduvalmistamiseks.