fagotsütoosist

Fagosütoosist, või fagotsütoosist, on raku immuunsüsteemi põhimehhanism, mille käigus suurte osakeste või mikroorganismide rakk neelatakse ja lagundatakse. Peamised fagotsüüdid on neutrofiilid, makrofaagid ja dendriitrakud; mõnikord osalevad ka teised rakud. Protsess algab sihtmärgi tuvastamisest ja kinnitumisest retseptorite abil, sealhulgas opsoniseerimise (IgG, C3b) või patogeenide varasemate märgistuste kaudu.

Seejärel neeldub osake fagotsüüdi membraaniga ümbritsetuna, moodustades fagosoomi. Fagosoom küpseb ja koondub lüsosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Lagundamine toimub lüsosomaalsete ensüümide ja reaktiivsete hapnikurühmade (ROS) toimel, mida toodetakse NADPH oksüdaasi abil. Pärast lagundamist esitatakse antigeeni fragmendid MHC II molekulide kaudu, võimaldades dendriitrakkudel ja makrofaagidel esitleda neid T-rakkudele ning seeläbi aktiveerida adaptiivset immuunsust.

Fagosütoos mängib olulist rolli nii kohese nakkuste kontrolli kui ka jääkainete ja surnud rakkude kõrvaldamises ning on oluline antigeeni esitlemise protsessi puhul. Defektid fagotsüütilises mehhanismis võivad põhjustada infektsioonide suurenenud riski; näide on krooniline granulomatoos, kus NADPH oksüdaasi puudulikkus vähendab ROS-i tootmist ja suurendab infektsioonide esinemist. Fagosütoos on uuritud laialdaselt nii in vivo kui in vitro ning selle kohta on kogutud põhjalikud teadmised immunoloogia ja mikrobioloogia valdkonnas.