epistemoloogilised

Epistemoloogilised on kirjeldus või omadussõna, mis viitab epistemoloogia valdkonnale ja teadmise uurimisega seotud omadustele, vaadetele või analüüsidele. Sõna tuleneb kreeka sõnadest epistēmē („teadmine”) ja logos („uurimine, õpe”).

Epistemoloogia uurib teadmise olemust, allikaid, piiranguid ja põhjendatuse kriteeriume. Keskseid küsimusi on: mis on teadmine? kust teadmised tulenevad? milline on veendumuse ja tõe suhe? kuidas määrata, milline veendumus on õigustatud? millised on teadmise piirid ja skepsis?

Erinevad epistemoloogilised lähenemised püüavad vastata neile küsimustele. Traditsiooniliselt arutletakse, millised on teadmise põhjendatuse allikad ja kuidas neid õigustada. Lisaks eristatakse erinevaid teoreetilisi suundasid: koherentsuslik lähenemine, mis määrab õigustatud teadmise koherentse süsteemi alusel; usalduspõhine lähenemine, mis rõhutab usaldusväärseid allikaid ja protsesse; ning fundamentaalsed või esmased teooriad, mis püüavad leida teadmise aluseid. Kaasaegsed arutelud hõlmavad ka skeptitsismi, Gettier'i probleemi ja sotsiaalset epistemoloogiat, mis keskendub teadmiste tekkimise ja levimise sotsiaalsetele tingimustele.

Ajalooliselt on epistemoloogia arenenud antiikajast kuni kaasaegse filosoofiani. Esimesed pohjalised küsimused puudutasid teadmise piirid ja tõe loom. Kaasaegne epistemoloogia hõlmab nii analüütilisi kui ka pigem sotsiaalseid ja kultuurilisi lähenemisi ning rakendub teadusmetoodikas, hariduses, tehisintellektis ja informatsioonitehnoloogias.

Epistemoloogilised analüüsid on olulised vahendid teaduse, õpetuse ja kriitilise mõtlemise arendamisel, sest need aitavad mõista, kuidas teadmised tekivad, millele neid aluseks võtta ning kuidas neid kontrollida ja jagada.