ennetähtaegseid

Ennetähtaegsed sünnitused tähendavad sündi, mis toimub enne 37. rasedusnädalat. Need võivad olla spontaaned või meditsiiniliselt indikeeritud, kui loode või ema tervisnõuded eeldavad varasemat sünnitust. Enneaegse sünnituse korral on beebil sageli ebaküpsed elutähtsad organid, mistõttu vajatakse intensiivset või erihooldust haiglas.

Riskitegurid ja põhjused hõlmavad mitmeste rasedust (nt kaksikud või triplikid), emakakaela lühenemist või puudulikkust, loote kasvuhäireid, emakasisese infektsiooni ning rasedushaigusi nagu preeklampsia. Samuti suurendavad riski varane või vanem vanus (alla 18 või üle 35), suitsetamine, alkoholi või uimastite tarvitamine, varasem enneaegne sünnitus ning mõni nakkus. Spontaansed enneaegsed sünnitused võivad toimuda ilma eelneva hoiatuseta.

Neonataalsed tüsistused on mitmekesised ja sõltuvad gestatsiooninädalast. Võimalikud komplikatsioonid hõlmavad hingamisraskusi (nt respiratory distress syndrome), infektsioone, vereeritusajukahjustusi ning seedetrakti põletikke. Pikaajalised mõjud võivad hõlmata arengulisi ja neuroloogilisi raskusi, eriti kui sünnitus toimus väga varakult. Eduka ravi ja varase üldarsti toe korral on ellujäämismäär paranenud ning paljud enneaegsed lapsed arenevad normaalselt.

Diagnoos põhineb rasedusnädalal ning sünnituse alguse jälgimisel. Ravi eesmärk on sünnituse aeglustamine, loote küpsemise soodustamine ja patsiendi ning beebi üldseisundi optimeerimine. Tavalised sekkumised on antenataalsed kortikosteroidid (kopsude küpsemiseks), magneesiumsulfaat neuroprotektiivina alla 32 nädala, ning vajadusel tokolüüs. Infektsioonide korral antimikroobne ravi, PROMi jälgimine ning sünnituse vajadusel lõpetamine meditsiiniliste näidustuste alusel.

Prognoos sõltub peamiselt gestatsiooninädalate arvust ja kvaliteetsest hooldusest. Ennetus keskendub riskitegurite vähendamisele, regulaarsele raseduskontrollile ja tervislike eluviiside järgimisele.