elementaarosakeste

Elementaarosakesed on füüsikas kirjeldatavad fundamentaalsed üksused, mida käsitletakse looduse kõige põhjalikemate koostisosadena. Nad moodustavad ained või vahendavad looduse neli fundamentaalset jõudu. Tänapäeva Standardmudel kirjeldab peamiselt kolme teemat: tüüpe, omadusi ja nendevahelisi interaktsioone.

Fermionid ja bosonid on elementaarosakeste kaks peamist rühma. Fermionid moodustavad ained ja järgivad Fermi-Diraci statistikat; bosonid vahendavad jõude ja järgivad Bose-Einsteini statistikat. Fermionide hulka kuuluvad kuus kvarki (up, down, charm, strange, top, bottom) ja kuus leptonit (elektron, muon, tau ning nende neutriinod).Kvarkudel ja leptonitel on poolinispin 1/2 ning nad osalevad vastavalt tugevas ja nõrgas ning elektromagnetilises interaktsioonis ning lõppkokkuvõttes moodustavad looduslikult tekkinud ained.

Bosonideks loetakse valgusosakesed ja jõu kandja osakesed: foton (elektromagnetiline jõud), gluonid (tugev jõud, kvarkide vaheline suhtlus), W+, W- ja Z0 bosonid (nõrk jõud). Higgsi boson on eriline osake, mis on seotud massi tekkimise mehhanismiga; sellel puudub peamiselt interaktsiooni roll sarnaselt teiste vahendajatega, kuid see annab osakestele massi läbi Higgsi mehhanismi.

Standardmudel sisaldab kokku 17 elementaarosakest: 6 kvarki, 6 leptonit, 4 tüüpi jõu kandjaid (fotoni, gluoneid, W ja Z bosoneid) ning Higgsi boson. Mudel on väga edukas, kuid ei selgita kõiki nähtusi, näiteks pimedat ainet ega gravitatsiooni kvanttaset, mistõttu jätkuvad katsetused uute osakeste ja mehhanismide otsingul.