elektromagnetilises

Elektromagnetiline ehk elektromagnetism on füüsika valdkond, mis uurib elektriväljade ja magnetväljade koostoimet ning elektromagnetlainete olemust. See valdkond ühendab elektri ja magnetismi ning selgitab, kuidas laengud, voolud ja muutuvad väljad omavahel suhtlevad ning kuidas need ülekanne energiat ja teavet võimaldavad.

Peamised kontseptsioonid hõlmavad elektrivälja E ja magnetvälja B ning nende dünaamikat. Maxwelli võrrandid kirjeldavad, kuidas laengud ja voolud tekitavad välju ning kuidas need väljad ajas muutudes üksteist mõjutavad. Olulised seadused hõlmavad Gaussi seadusi (∇·E = ρ/ε0, ∇·B = 0), Faradei induktsiooni (∇×E = -∂B/∂t) ja Amper–Maxwelli võrrandit (∇×B = μ0J + μ0ε0∂E/∂t). Lorentzi jõud F = q(E + v × B) kirjeldab laengu liikumist väljade mõju all.

Elektromagnetilised nähtused jagunevad staatsionaarseteks ja dünaamilisteks. Muutuvad väljad tekitavad elektromagnetlained, mis levivad vaakumis valguse kiirusega ja ühendavad optika, raadio- ja telekommunikatsiooni. Elektromagnetiline spekter hõlmab raadio- ja mikrolained, infrapuna vət, nähtavat valgust ning ultraviolett- ja suuremate kiirguste radu, olenevalt lainepikkusest ja keskkonnast.

Ajalugu kajastab Maximelli ja Faraday panust: nende töödena on elektromagnetismi teooria ja elektromagnetilise kiirguse olemuse mõistmine ning see on jätnud sügava jälje kaasaegsele tehnoloogiale. Rakendused hõlmavad elektrimasinaid, side-, televisiooni- ja kiirgusest tulenevaid tehnoloogiaid ning meditsiinilisi ja optilisi süsteeme, mis tuginevad elektromagnetilistele nähtustele.