ekosüsteemid

Ekosüsteemid on elusolendite ja nende ümbritseva keskkonna omavahelised suhted ning energiavoogude ja toitainete tsüklite kaudu toimiv süsteem. Nad moodustavad struktuurse ja funktsionaalse terviku, mis katab erinevaid maastikke, alates metsadest ja märgaladest kuni mere- ja järvesüsteemideni.

Biotiline osa koosneb taimedest, loomadest, seentest ja mikroorganismidest, mis elavad koos abiootilise keskkonnaga: valgus, temperatuur, vesi, mullastik, toitained ja kliima. Need komponendid moodustavad elutegevuse võimalused ja määravad ökosüsteemi struktuuri ning funktsioone.

Energia voog algab päikesest, mida taimed ja vetikad kasutavad fotosünteesiks. Nad on tootjad. Edasi liigub energia tarbijate kaudu — herbivoorid ja karnivoorid — ning lagundajad ning detritivoorid taastavad toitained tagasi keskkonda. Toitainete tsüklid, nagu süsinik, lämmastik ja fosfor, liiguvad põhiliselt ringluses läbi elusate organismide ja keskkonna vahel.

Ekosüsteeme on nii looduslikku kui inimtegevusega seotud: metsad, märgalad, rannikumere ja järve- ning jõgede ökosüsteemid ning agroökosüsteemid, mis on tihti tihedalt inimese elukorraldusega seotud. Igal tüübil on spetsiifiline struktuur ja funktsioon, mis tagab energia ja materjalide taaskasutuse ning ökosüsteemi stabiilsuse.

Teenused ehk ökosüsteemi kasud jagunevad nelja suuremasse rühma: provisioning-ressursid (toit, vesi, materjalid), regulatiivsed teenused (kliima, veerežiim, kahjuritõrje), toetus- ja tugiteenused (tolmeldamine, mullastik, bioloogiline mitmekesisus) ning kultuurilised väärtused (maastiku ilu, rekreatsioon ja kultuuriline teadlikkus). Kaitse ja jätkusuutlik haldamine on olulised ökosüsteemide pikaajalise toimimise tagamiseks.