domestikatsioonist

Domestikatsioonist on bioloogiline ja kultuuriline protsess, milles loomad või taimed muutuvad inimese jaoks sobivaks ja kontrollitavaks. See termin tähendab loomade või taimede valikukäitumist, mille käigus valitakse varjatud omadusi, mis suurendavad toidustamise, jagamise või kasutamise tõhusust. Domestikatsioon on odas elujõud, mis kujundas istuvuse ja maahangete arengut üle maailma.

Domestikatsiooni algus peetakse arheoloogiliste tõendite alusel 10 000–12 000 aastat eelmises Kuus vees. Esimeseid domestikatsii olid põõsad, nagu mis gafriide, münti ja mandlisõõs. 8 000 aastat eelmises Ajas arenes värsche toidulisikute kasvatamine Põhja-Aasia piirkonnas, mis viis põllumajanduse ja looma kasvatuse tekkeni. Arkeoloogilised kaardid näitavad, kuidas domestikatsioon vaiknes ühiskondi, võimaldades turvakuma, kultuurimuutuste ja rahvusvahelise kaubanduse arengu põhjusena.

Domestikatsiooni spetsiifilised mehhanismid hõlmavad DNA-sea kasutamist ja filosoofilist valimekaliidimist. Esimene samm on failimise temaatiline valik, mille käigus loomad või taimed valivad piiratud teadmisi, mille summa on viisepoolne. Varajased domestikated lood on arvestatud hinnanguliselt umbes 500 metrajuurkaset, kuid see on lihtne raamistik. Petõd hariduse kaudu võeti domeerimiseks koordinatsioon kiiresti hinnangulikult 250000.

Domestikatsioon on ka kultuuriline tegevus, mis mõjutab inimlikke suhteid, majandust ja ökosüsteemi tasakaalu. See näitab, kuidas inimeste poolt kollektiivne käitumine võib üleaseast välja töötada ökoloogilisi lahendusi. Samuti on domestikatsioon lähendunud kaasaegsete tehnoloogiliste disainimõnikuga, mis keskendub regulatsiooni ja valikupõhisusele.