divertikulaarne

Divertikulaarne (divertikulaarne haigus) on seisund, mille korral jämesooles esinevad divertikulaarsed väljaulatuvad kotikesed. Divertikula on limaskesta ja submucosa eendused, mis läbivad lihaskesta nõrku kohti; jämesooles on need tavaliselt valed divertikula, mis ei hõlma kogu soole seinte paksud kihti. Divertikuloos tähistab divertikulaalsete kotikeste esinemist ja sageli puuduvat sümptomeid, samas kui divertikuliit on divertikula põletik või infektsioon.

Enamasti esinevad divertikulae sigmoidlooses ning divertikuloos on vanematel inimestel üha tavalisem. Riskiteguriteks on vananemine, madal kiudainete dieet, korduv kõhulahtisus või kõhukinnisus, rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus ning kasutusvälineid ravimeid nagu NSAIDid, mis võivad suurendada põletikuriski. Südant patoloogia võivad suurendada suitsetamine ning dieedi üldine koostis.

Sümptomid erinevad. Divertikuloos võib olla asümptomatic; divertikuliidi korral tekib kõhuvalu, tavaliselt vasakul alanurgal, palavik, iiveldus ning leukotsütoos. Kui esinevad tõsised sümptomid või komplikatsioonid, nagu abscess või perforatsioon, vajatakse edasist sekkumist.

Diagnoos on peamiselt pildistamis‑ ja tomograafiauuringud. Ägeda divertikuliidi diagnoosimiseks kasutatakse sageli CT-kõhu-uuringut; kolonoskoopiat ei tehta ägedal ajal infektsiooni kahtluse korral, sest see võib süvendada põletikku. Pärast puhkamist või mitte‑akuutset perioodi võib kolonoskoopia olla kasulik divertikuloosi jälgimiseks.

Ravi sõltub vormist. Divertikuloosil keskendutakse kiudainete suurendamisele, vedelikele ja mõõdukale füüsilisele aktiivsusele. Divertikuliidi puhul võib alustada ambulatoorset ravi antibiootikumidega; raske või komplikatsioonidega haigetel on haiglaravi ja vajadusel kirurgiline sekkumine divertikulumperatsiooni või resektsiooni jaoks.

Võimalikud tüsistused hõlmavad verejooksi, abstsessi, fistulaid ja obstruktsiooni. Ennetusel on oluline piisav kiudainete tarbimine, regulaarne füüsiline aktiivsus ning painutuste vältimine valuvaigistide kasutamisest, mis võivad põletikku soodustada. Divertikulaarne haigus on üldiselt hästi hallatav, kuid raskemate juhtude korral nõuab meditsiiniline jälgimine ja proaktiivne ravi.