rasvumine

Rasvumine ehk obesitas on krooniline haigus, mille iseloomulik tunnus on keharasva märkimisväärne suurenemine ja mis võib kahjustada tervist. Enamikus kirjanduses hinnatakse rasvumist esmalt kehamassiindeksi (KMI) abil: KMI 25–29,9 nimetatakse ülekaalulisuseks ja KMI ≥30 rasvumiseks. Lisaks kasutatakse sageli vööümbermõõdu ja kõhurasva hindamist, et paremini hinnata terviseriski.

Rasvumise põhjused on keerulised ja mitmetahulised: geneetika, ajusüsteemide reguleerimise mehhanismid küllastustunde suhtes, keskkonnamõjud, toitumisharjumused, füüsilise aktiivsuse tase ning sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Raskuste tekkimisele võivad kaasa aidata hormonaalsed muutused ning teatud ravimid; elustiil ja keskkonnatöötlus koostoimes mängivad olulist rolli.

Rasvumisel on suur terviserisk: diabeet 2. tüüpi, hipertensioon, südame- ja veresoonkonna haigused, teatud vähivormid, hingamisraskused nagu unenäoline apnoe ning üldine surmadõenäosuse suurenemine. Ravi eesmärk on riskide vähendamine ja elukvaliteedi parandamine.

Ennetus ja ravi keskenduvad energia tarbimise ja kulutuse tasakaalustamisele ning elustiili muutustele. Efektiivne ravi hõlmab toitumise ja füüsilise aktiivsuse suurendamist ning käitumuslike strateegiate kasutamist. Vajadusel kasutatakse ravimeid, näiteks GLP-1 retseptoragoniste või orlistati, ning mõnel juhul bariatria kirurgiat.

Rasvumine on laialt levinud ja mitmekülgse mõjuga seisund, mille juhtimine nõuab mitmekülgset ja jätkusuutlikku lähenemist.