rasvumiseks

Rasvumiseks tähistab kehamassi suurenemist, mille peamised põhjused on pikaaegne energiabalansi ülejääk. Energiatarve ületab vajaduse ja keha salvestab liigset energiat rasvana. Mõningatel juhtudel kaasneb kaalutõus ka lihasmassi kasv, kui on järjepidev jõu- või vastupidavustreening.

Põhjused ja mehhanismid hõlmavad liigsöömist, vähest aktiivsust, teatud ravimeid (kortikosteroidid, mõni antidepressant) ning tervisehäireid nagu kilpnäärme alatalitlus või Cushingi sündroom. Geneetika ja vanus mõjutavad rasvumise riski.

Rasvumisel on terviseriske. Pikaajaline liigse kehakaalu säilitamine suurendab südame-veresoonkonna haiguste, tüüpi 2 diabeedi ja hingamisteede probleemide riski; võivad tekkida liigesevalud ja teatud vähivormid. Mitte alati ei tähenda rasvumine haigust; oluline on eristada rasva ja lihasmassi ning hinnata üldist terviseseisundit.

Kuidas rasvuda tervislikult: soovituslik järkjärguline kaalutõus, umbes 0,25–0,5 kg nädalas, mis eeldab umbes 300–500 kcal päevas suuremmat energiatarbimist. Tarbi piisavalt valku, umbes 1,6–2,2 g kehakaalu kilogrammi kohta päevas, ning vali kvaliteetsed toidud nagu täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned ja loomne või taimne valk. Treeninguid kaasates on soovitatav keskenduda jõutreeningule, mis aitab suurendada lihasmassi, mitte ainult rasva. Uni, stressijuhtimine ja vajadusel toitumisnõustamine võivad tulemusi tugevdada.

Rohkus: Rasvumine on mitmetahuline protsess ning selle edukas juhtimine sõltub tervislikust koostisest ning pikaajalistest elustiilimuutustest. Konsulteerimine tervishoiutöötajaga aitab koostada personaalse plaani.