vööümbermõõdu

Vööümbermõõt on keha ümbermõõt vöö piirkonnas ning seda kasutatakse peamiselt terviseriski hindamiseks. See mõõtmine peegeldab visolerraalset rasva hulka, mis on seotud suurema riskiga diabeedi, südame‑ ja veresoonkonna haiguste ning metabolilise sündroomi tekkeks. Vööümbermõõduga hinnatakse sageli täiskasvanute rasvkoe jaotust koos kehamassiindeksiga (BMI).

Kuidas vööümbermõõtu mõõta. Vajalik on painduv lint. Seisa püsti lõdvestunult ja mõõda end lõdvestunud väljahingamisel juu lõdvalt ümber talje kõige kitsama osa ehk loodusliku vööjoone tasemel (tavaliselt veidi üle naba). Lint peaks olema horisontaalne ja kontaktile nahaga kogu ümbermõõdu ümber ning mitte suruma nahka. Mõõtmine tuleks korrata, et saada usaldusväärne väärtus.

Mõõtmisandmed ja tõlgendus. Täiskasvanute puhul kehtivad erinevad viitajad, sõltuvalt populatsioonist ja juhistest. Euroopalikul mudelil peetakse suurenenud riski(vähemasti metaboolsete haiguste risk) üldiselt naistel vööümbermõõduga üle umbes 80 cm ja meestel üle umbes 94 cm. Kõrge riskid, kus haiguste tõenäosus on veel suurem, esinevad sageli naistel üle umbes 88 cm ja meestel üle umbes 102 cm. Täpne lõikabistus võib varieeruda sõltuvalt rassist/rahvusest ja haiguste esinemisspektrist.

Piirangud ja suhtumine teiste mõõtmistega. Vööümbermõõt ei asenda kehamassiindeksit (BMI) ega tervise üldist hindamist. See on üks lisamõõt ja võib olla ajutiselt mõjutanud by raseduse, põletikuliste protsesside või lühiajaliselt täis kõhtu. Sageli kasutatakse vööümbermõõtu koos muude näitajatega, nagu kehakaal, BMI ja vöö‑reie suhe, et saada terviseriskide paremat ülevaadet.