dikarboksüülhappega

Dikarboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad kahte karboksüülrühma (-COOH) ühes molekulis. Nende üldvalem on HOOC-(CH2)n-COOH, kus n on mittenegatiivne täisarv. Need ühendid on paljude keemiliste protsesside olulised vaheained ja neid esineb looduses erinevates vormides.

Lihtsaim dikarboksüülhape on oblikhape, kus n=0, millele järgneb mahlapuuhape (n=1), merevaikhape (n=2), glutariohape (n=3), rasvhape (n=4) ja piparhape (n=5). Pikemad ahelaga dikarboksüülhapped on tuntud kui rasvhapped, kuid need ei ole rasvadega otseselt seotud.

Dikarboksüülhappel on mitmesuguseid rakendusi. Neid kasutatakse polümeeride, nagu polüestrid ja polüamiidid, tootmisel. Samuti on nad olulised sünteetiliste kiudude, vaikude ja plastide valmistamisel. Mõned dikarboksüülhapped, nagu merevaikhape, on olulised ka ravimitööstuses ja toiduainetööstuses, kus neid kasutatakse säilitusainete või happelisuse regulaatoritena. Bioloogilises süsteemis on dikarboksüülhapped olulised TCA-tsüklis (tsitraaditsükkel), mis on osa rakuhingamisest.

Dikarboksüülhapped on oma keemiliste omaduste tõttu mitmekülgsed ja neid on võimalik muuta erinevateks funktsionaalseteks rühmadeks, muutes need kasulikuks paljudes keemilise sünteesi valdkondades.