dikarboksüülhapped

Dikarboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad kahte karboksüülrühma (-COOH) ühes molekulis. Nende üldvalem on sageli kujul HOOC-(CH2)n-COOH, kus n on mittenegatiivne täisarv. Need happed erinevad oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest sõltuvalt süsinikahelas olevate süsinikuaatomite arvust.

Lühikese süsinikahelaga dikarboksüülhapped, nagu oblikhape (n=0) ja maloonhape (n=1), on tavaliselt tahked ained toatemperatuuril ja neil on kõrgem sulamistemperatuur võrreldes sama süsinikuarvuga monokarboksüülhapetega. Nad lahustuvad hästi vees. Pikema süsinikahelaga dikarboksüülhapped, nagu adipiinhape (n=4), on vähem vees lahustuvad ja nende sulamistemperatuurid on madalamad.

Dikarboksüülhapped osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides, nagu esterdamine, amidide moodustumine ja dekarboksüülimine. Neid kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes. Näiteks kasutatakse adipiinhapet polümeeride, eriti nailoni tootmisel. Piimhapet (mitte segi ajada piimhappega, mis on monokarboksüülhape) kasutatakse polümeeride, nagu polüpiimhape (PLA), sünteesil. Sidrunhapet, mis on oluline sidrunhappe tsüklis, kasutatakse toiduainetes happelisuse regulaatorina ja säilitusainena. Dikarboksüülhapped on olulised ka bioloogilistes protsessides, näiteks metabolismi teedel.