monokarboksüülhapetega

Monokarboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad ühte karboksüülrühma (-COOH) molekulis. Nad on üks tähtsamaid orgaaniliste ühendite klasse ja kuuluvad karboksüülhapete hulka. Üldvalem monokarboksüülhapetele on R-COOH, kus R tähistab alküül- või arüülrühma.

Kõige lihtsam monokarboksüülhape on sipelghape (formiinhape), millel on molekulis vaid vesinik aatomina R-rühmas. Järgmine on äädikhape (etanoolhape), mis on tuntud oma ebameeldiva lõhna ja happelise maitse poolest. Pikemad alifaatsed monokarboksüülhapped, mida tuntakse rasvhapetena, on tihti esinevad looduses rasvade ja õlide koostisosadena.

Monokarboksüülhapped on üldiselt happelised oma karboksüülrühma tõttu, mis võib loovutada prootoni. Nad reageerivad alustega, moodustades sooli. Samuti võivad nad läbida esterdamisreaktsioone alkoholidega, moodustades estreid, ja redutseerida alkoholiteks.

Nende füüsikalised omadused sõltuvad süsinikahelat pikkusest. Lühikesed monokarboksüülhapped on vedelad ja vees lahustuvad, samal ajal kui pikemad on tahked ja vees vähem lahustuvad. Monokarboksüülhapetel on oluline roll keemias ja bioloogias, neid kasutatakse laialdaselt sünteesis, toiduainetööstuses ja ravimitootmises.