Monokarboksüülhapetel

Monokarboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mille molekulis on üksainus karboksüülrühm (-COOH). Karboksüülrühm koosneb süsiniku aatomist, mis on kaksiksideme kaudu seotud ühe hapniku aatomiga ja üsingleideme kaudu seotud hüdroksüülrühmaga (-OH). Monokarboksüülhappeid nimetatakse sageli rasvhapeteks, eriti kui neil on pikk süsivesinikahel.

Lihtsaim monokarboksüülhape on sipelghape (metaanhape), mille keemiline valem on CH3COOH. Järgmine lihtsaim on äädikhappe (etaanhape), mille keemiline valem on CH3COOH. Paljudel monokarboksüülhapetel on tavalised nimetused, mis sageli tulenevad nende allikast. Näiteks piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) esineb piimatoodetes ja õunhape (2-hüdroksübutaanhape) leidub õuntest.

Monokarboksüülhapped on happelised oma laenguta hüdroksüülrühma tõttu, mis võib loovutada prootoni vesinikioonina (H+). Nad reageerivad alustega, moodustades sooli ja vee. Monokarboksüülhapped võivad samuti esterduda alkoholi juuresolekul, moodustades estreid ja vett. Nad osalevad paljudes bioloogilistes protsessides, sealhulgas rasvade metabolismis.

Monokarboksüülhapped on klassifitseeritud nende süsivesinikahela pikkuse järgi. Lühikese ahelaga monokarboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhappe, on lenduvad ja neil on terav lõhn. Pikema ahelaga monokarboksüülhapped, nagu steariinhape ja oleiinhape, on tahked ja lõhnata. Monokarboksüülhapped on laialt levinud looduses ja neil on mitmesuguseid rakendusi tööstuses, sealhulgas seebikate, plastide ja ravimite tootmisel.