Monokarboksüülhapped

Monokarboksüülhapped, tuntud ka kui rasvhapped, on orgaanilised ühendid, mille molekulis on üks karboksüülrühm (-COOH) ja pikk süsivesinikahel. See süsivesinikahel võib olla küllastunud või küllastumata. Lühikeste süsivesinikahelatega monokarboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhappe, on tavaliselt vedelad ja lahustuvad vees, samas kui pikemad, sageli rasvad ja vahad moodustavad, on tavaliselt tahked ja vees lahustumatud.

Monokarboksüülhapped on keemiliselt amfoteerilised, mis tähendab, et nad võivad toimida nii happe kui ka alusena, kuigi nende happelised omadused on enamasti domineerivad. Karboksüülrühm on vastutav nende happelisuse eest, samas kui süsivesinikahel annab neile hüdrofoobsed omadused.

Neid leidub looduses laialdaselt. Küütud monokarboksüülhapped, nagu palmitiinhape ja steariinhape, on enamiku loomsete ja taimsete rasvade ja õlide peamised koostisosad. Küllastumata monokarboksüülhapped, nagu oleiinhape, esinevad samuti rasvades ja õlides ning on olulised bioloogiliste membraanide komponentideks. Mõned monokarboksüülhapped, näiteks salitsüülhape, on ka ravimitööstuses kasutust leidnud. Neid kasutatakse ka seebide, pesuvahendite ja muude tööstuslike rakenduste tootmisel.