dematerialiseerimise

Dematerialiseerimine ehk materjalide kasutamise vähendamine majanduses on protsess, mille eesmärk on rahuldada tarbimisvajadusi vähem materjalide tarbimise teel. See hõlmab digitaalseid ja teenustele keskendunud lahendusi, toodete elutsükli optimeerimist ning ressursside ringluse suurendamist. Dematerialiseerimisega püütakse vähendada ökoloogilist jalajälge ja parandada ressursitõhusust, säilitades samas majanduse toimivuse.

Meetodid hõlmavad toodete disaini pikaealisust ja modulaarset arhitektuur, jagamis- või rendimudelit ning teenuste pakkumist omamise asemel. Digitaalsete teenuste, pilve- ja andmete kasutamine vähendab vajadust füüsiliste dokumentide, trükiste ja varade järele. Taristu ja tootmistehnoloogiate digitaliseerimine võib vähendada materjalitarbimist kogu tarneahelas.

Mõju sõltub kontekstist: see võib vähendada ressursitarbimist, kuid võib tekitada rebound-efekte. Kasutatakse materjalijälge ja materjalisisendi mõõdikuid, näiteks MIPS-i (material input per service unit), et hinnata dematerialiseerimise jõudlust.

Rakendused on laialdased: paberi kasutamise vähendamine kontorites, digitaalsed dokumendid, jagamismajandus ja andmekeskuste tõhusam kasutus.

Väljakutsed hõlmavad tehnoloogilist ja sotsiaalset haavatavust, rebound-efekte, andmete tarbimise ning juhtimist ja regulatsioone. Dematerialiseerimine nõuab koordineeritud poliitikat, standarde ja investeeringuid, et maksimeerida kasu ning vähendada võimalikke kahjusid.