ressursitõhusust

Ressursitõhusus on kontseptsioon, mille keskmes on ressurside, eelkõige materjalide, energia ja vee, kasutamise optimeerimine nii, et majandustegevus toodaks võimalikult palju väärtust vähese keskkonnamõjuga. Selle eesmärk on vähendada tarbetut ressursitarbimist ning samal ajal säilitada või suurendada toodete ja teenuste lisandväärtust. Ressursitõhusus lähtub elutsüklilisest vaatenurgast ja sobitub ringmajanduse põhimõtetega, mitte ainult lühiajalisele kokkuhoiule.

Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid näitajaid: materjalikasutuse efektiivsus (tootmise kohta tarbitud materjali vähendamine), energiaintensiivsus (energia tarbimise muutus vastavalt majandustegevusele), ringlussevõtu osakaal ning jäätmete vähendamine. Elutsükliline hindamine ja toote disaini analüüs aitavad suurendada eluiga, võimaldada taaskasutust ning vähendada uute materjalide tarbimist.

Lähenemised hõlmavad ökodesaini ja toote elutsükli optimeerimist, mis soodustab kestvaid ja remonditavaid ning osaliselt taaskasutatavaid tooteid; ringmajandusele orienteeritud ettevõtlusmudeli arendamist; ning riigi ja ettevõtete tasandil edendatavaid poliitikavahendeid, nagu keskkonnamärgised, ettevõtte vastutuse suurendamine ja säästva hankimise praktikad.

Ressursitõhusus vähendab keskkonnakoormust, suurendab ressursikindlust ja võib anda ettevõtetele märkimisväärseid kulude kokkuhoidu ning konkurentsivõimet, lisades samas uusi töökohti. See on kooskõlas ÜRO kestlikkuse arengueesmärkide (SDG), eriti SDG 12 eesmärkide ja ELi ringmajanduse ning ressursitõhususe suundadega.

Väljakutsed hõlmavad andmete kogumise ja võrdluse keerukust, eri sektorite elutsükli ja ringluse erinevusi ning rebound-efekte. Lahendused hõlmavad standardiseeritud mõõdikuid, paremat andmehaldus ja valdkondadevahelist koostööd riiklike ja rahvusvaheliste algatuste tasandil.